Von Krahli “Gilgameš”

Foto: Toomas Huik

Kosutavalt tume laks kõigile mõisa-, talli-, küüni-, kiriku-, hoovi-, sadama- ja maeiteamisveelteatrikestest masendunutele. Üks kolmest kohustuslikust lavastusest sel aastal. Lugege ka viimaste aastate üht täpsemat päevalehearvustust Valner Valmelt Postimehes.

Hinne: 10/10

Advertisements

Tühermaa

R.A.A.A.M / Anna Jablonskaja “Tühermaa”. Lavastaja Marat Gatsalov (Venemaa), kunstnik Oksana Peretruhhina (Venemaa), näitlejad Elina Reinold (vabakutseline), Raimo Pass (Draamateater), Margus Prangel (Draamateater), Nero Urke (vabakutseline), Marko Leht (vabakutseline), Jüri Tiidus (vabakutseline), Rain Sammelselg jt.

Roman Jakobsoni parafraseerides: teatrikunst (teater oma kunstilises funktsioonis) deautomatiseerib argikäitumise struktuure, teeb neid tajutavaiks ja mänguliseks. Lavastus “Tühermaa” on teatrikunst, tehnilistele nõrkustele ja mõningasele pseudodiibile vaatamata. Narratiivsel tasandil on “Tühermaa” intiimne suhtekriisi lugu. Kunstilise tekstina aktiveerituna saab sellest intiimsest kriisist avaliku, ühiskondliku mentaliteedi-kriisi metafoor. Seda teebki kunst, sh teatrikunst – ta mitte ainult ei deautomatiseeri, vaid ka deprivatiseerib üksikisiku eluseigad, teeb need intiimseist avalikeks, üksikuist üldisteks, perekondlikest ühiskondlikeks. Mittekunstilise teatri vaatamine seevastu on piinlik. Vaadata näitlejat või lavastajat pelgalt oma igapäevast leiba teenimas, see on perverssus, see on vuajerism.

Hinne: 8/10